Hea Isake Toomas ja tema personaalseadus

Nüüd siis on seekordsed valimised möödanik ka Pärnus. Hoolimata meedia poolt võimendatud hirmujuttudest leidus siiski küllalt palju neid inimesi, kes oma hääle Keskerakonna poolt andsid. Tegelikult lootsime, kuid ei uskunud isegi väga, et saame rohkem hääli kui kunagi varem – 4307. Sealjuures võin mina pärnakaid eriliselt tänada – vaatamata käimasolevale kriminaalmenetlusele sain ma teistel valimistel järjest volikogusse isikumandaadiga, kogudes ligi kaks korda rohkem valijate poolehoidu kui nelja aasta eest. Muide, see on läbi ajaloo teine tulemus, mida suudab näidata ametisolev linnapea: Rein Kask sai 1993 aastal linnapeana kandideerides kokku 735 häält ehk siis ainult kuus häält rohkem kui mina käesolevatel valimistel.

Pärnu valimised kujunesid nii nagu ka mujal Eestis paljuski vastandumise ja ärategemise valimisteks. Kui Tallinnas ei õnnestunud nn. rahvuslikel paremparteidel Savisaarele kambakat teha, siis Pärnus tuleb ärategijatele au anda – siin osati olla kavalamad. Peamiseks võidu taganud sümboliks oli 16 aastat maavanemana linte lõiganud ja pokaale klõbistanud Toomas Kivimägi, kes on aastatega püüdnud pärnakatele omamehelikku nägu tehes luua kuvandit endast kui ainsast ja tõelisest Pärnu rahva eest hoolitsejast – Hea Isake Toomasest.

Kuid ainuüksi isake Toomasest poleks piisanud kui ta oleks nii, nagu algselt kavandatud, astunud üles IRLi või Reformierakonna ridades. Kevadised Europarlamendi valimised näitasid selgelt, et Pärnus on ligikaudu kolmandik valijaist neid, kes põhimõtteliselt ühegi partei poolt valida ei taha ja kes usuvad rohkem parteivälistesse jõududesse. Nii tegigi Kivimägi taktikaliselt õige valiku kui otsustas kandideerida omanimelises valimisliidus, kuhu kutsus kokku kõik soovi avaldanud karvased ja sulelised, nende seas teiste erakondade liikmeid, sealhulgas tuntud rahvaliitlasi ja sotsiaaldemokraate. Tõenäoliselt liitusid Kivimägiga need, kes juba tollal mõistsid, et oma erakonna lipu all kandideerides suurt edu loota pole. Näitena võib kohe tuua sotsi Mark Soosaare ja rahvaliitlase Cardo Remmeli. Võiks spekuleerida, et kui Kivimägi, kes sisuliselt täna IRLiga kokku mängib, oleks kandideerinud selle erakonna esinumbrina, oleks tema häälte hulk jäänud kordades väiksemaks.

Kuid isake Toomasega seondub veel üks fenomen – nimelt ei võimalda kehtiv avaliku teenistuse seadus tal linnapeaks saada, sest maavanemana teostas ta kontrolli Pärnu linnas tehtava üle. Kuid nii nagu Eesti riigis ikka vahel juhtub kui poliitiline tahe on piisavalt suur, nii ulatas ka sel korral oma vanale sõbrale abikäe Reformierakondlane Väino Linde, asudes nii Riigikogu õiguskomisjonis kui oma erakonnas tegema selgitustööd vajadusest see tülikas seadusepunkt kiiresti ära muuta. Ilmselt lubas Kivimägi algul oma poliitikupotentsiaali anda Reformierakonna käsutusse (vähemasti rääkisid sellest erutatud Pärnu oravad üsna pikka aega), seega oldi riigikogus ja valitsuses seaduse vigadeparandusega eriti nobedad. Kuigi Toomasest taktikalistel kaalutlustel reformarit ei saanud, lubas ta abimeestele vähemasti tänutäheks abilinnapea kohta.

Kummaline selle kõige juures on aga see, et sisuliselt võib antud ATSi muudatust, mis sel neljapäeval Riigikogus suure tõenäosusega vastu võetakse, nimetadagi Toomase Kivimäe personaalseaduseks. Puudutab ju see Riigikogu poolne ponnistus ainult teda. Ja kui seda seadust vastu ei võetaks, poleks lugupeetud maavanemal ka linnavalitsusse asja. See näitab veelkord, kui kõrgelt käib mäng selleks, et Keskerakonda võimult eemale puksida.

Jään opositsiooni üsna kindla veendumusega, et sellisel kujul kokku klopsitud koalitsioonist ei pruugi Pärnu linnale suurt head sündida, sest inimesed ja nende põhimõtted on üsna erinevad ja koostööks puudub varasem kogemus. Mis kõige tähtsam – loodan, et nelja aastaga ülesehitatut paari käeviibutusega prügikasti ei heidetaks. On ilmselge, et järgmistel KOV valimistel pole Kivimägil üle 500 hääle loota, sest ajalugu on näidanud, et kõigil häältemagnetidel on komme Pärnus hääbuda. Nii sai Andres Sooniste korra 1500, järgmine kord 150, Külvar Mand vastavalt 1700 ja 200 häält. Loogika peitub selles, et ülemäärane usaldus on kerge muunduma usaldamatuseks. Ja eks ka Toomas ole ju vaid inimene.

Samas kavatseb Keskerakond jääda konstruktiivsesse opositsiooni, Pärnu linnajuhtidele me kaikaid kodaratesse loopima ei hakka, pigem toetame nõu ja jõuga seal, kus näeme vajadust.

Lõpetuseks tahaksin tänada veelkord igaüht, kes võttis vaevaks oma valijahäälega Pärnu Keskerakonda usaldada. Need hääled ei lähe kindlasti kaduma, vaid ootavad kannatlikult oma uut võimalust.