Monday, November 23, 2009

Poliitiline ja isiklik pöördumine pärnakate poole

Austatud Pärnu rahvas - valijad, toetajad ning kriitikud ja vastased. Nüüdseks on läbi saanud neli aastat kestnud periood, mil sain hoida enda kätes vastutusrikast linnapea ametit. Ametisse valimise päeval ei uskunud paljud, et Pärnu ajaloo noorim linnapea kaua selles ametis vastu peab, ent saatus tahtis teisiti.

Vaadates tagasi nende aastate peale, tahaksin ennekõike rahustada neid, kes kardavad, et Pärnu Keskerakond üritab kuidagi kaugeneda vastutusest selle ees, mis on linnas korda saadetud. Ei, me ei kavatse seda teha. Peale 2005. aasta valimisi, mis osutusid edukaks nii Keskerakonnale kui mulle, oli meil võimalus linna arengu asjus aktiivselt kaasa rääkida. Ja kuigi me loomulikult ei saanud linna juhtida üksi ega täita kõiki meie poolt antud lubadusi, on viimased neli aastat paljuski Keskerakonna 2005. aasta valimisplatvormi nägu.

Seega oleme valmis võtma endale poliitilise vastutuse nii heas kui halvas: Meil pole häbi võtta vastutust uue raamatukogu valmimise ega rannapromenaadi avamise eest, ei vabaduse väljakuulutamise monumendi rajamise ega mitme munitsipaalmaja ehitamise eest. Tänu meile sai Pärnu lõpuks kauaigatsetud spordihalli, tänu hetkel lahkuvale linnavalitsusele renoveeriti Ülejõe- ja Hansagümnaasium. Ja see on vaid lühike loetelu sellest, mida nelja aasta jooksul kohaliku elukeskkonna parendamise nimel tehtud sai.

Kuid igal medalil on loomulikult mitu külge: tagantjärele tark olles võib ju öelda, et kui oleksime ehitustegevusest hoidunud ja raha kogunud, siis saaksime kogutud rahaga tänast miinust lappida. Kuid linnaelanike soovid ja unelmad vajasid täitmist ning samas on kriitikud unustanud, et näiteks 2006. või 2007. aastal, mil hinnad tõusid ja inflatsioon vohas, oleks sellist teguviisi jällegi teisipidi hukka mõistetud. Nii et ehitamine ja linna parendamine oli poliitiline otsus. Kes tahab meid seetõttu hukka mõista, siis… Valijal on alati see õigus olemas.

Kui räägime tänavusest miinusest, siis oleme süüdi eelkõige selles, et me ei osanud ette näha, et riik meie eelarvest üle 30 miljoni krooni ära võtab. Kui oleksime seda teadnud, oleksime osanud ka eelarvet teisiti planeerida. Ent omavalitsuse tulubaas ja riigipoolse toe jaotamise mehhanism on aastaid olnud puutumatu ja omavalitsusjuhina riiki mitte usaldada oleks kummaline. Seda enam, et ka praegu maavalitsusest linnapeaks tulev Kivimägi kui riigiesindaja ei osanud oma haldusalas olevaid omavalitsusi kuidagi hoiatada.

Ja samas ei tasu unustada, et Pärnu pole erand – säärases seisus on enamus Eesti omavalitsustest. Riik ise on vast veelgi hullemas olukorras, kuid arusaadavatel põhjustel ei taha keegi paanikat õhutada.

Ma tean, et Pärnus on palju Keskerakonna ja minu toetajaid ning just see on põhjus, miks kavatsen jätkata tegutsemist munitsipaalpoliitikas ka järgnevatel aastatel. Neile, kes arvavad, et Viisitamm võiks kiirkorras pealinna poole tagasi uisutada ja endale sealt mõne mugava tööotsa hankida, on mul öelda vaid üht: mulle meeldib Pärnu ja ma pean seda linna oma koduks. Siin olen leidnud ka palju uusi sõpru. Just seepärast ei kavatse ma siit kuhugi minna, vaid tahan volikogus seista nende 4307 valija huvide eest, kes andsid oma hääle Keskerakonnale.

Austatud Toomas Kivimäele sooviksin aga samuti anda paar soovitust kaasa uude ametisse. Ära unusta, Toomas, et enamik Su ümber tiirlevaist inimestest on liiga nõrgad ja selgrootud, et Sinu algatustele vastu vaielda. Paljud neist, kellelt loodad konstruktiivset tuge, osutuvad vaid oportunistideks, kellele sobib kõik see, mida teed senikaua, kui nende hea ametikoht säilib ja vastutus tagaplaanile jääb või hägustub. Keda ma silmas pean? Ennekõike ikka neidsamu toredaid inimesi IRL-ist ja Rahvaliidust, kes aitasid Pärnu Linnavolikogul 2007. aasta Pärnu linna liigoptimistlikku eelarvet koostada. Kuid on ka teisi, kes lihtsalt tantsivad Su pilli järgi niikaua, kuni nende soe koht säilib.

Toomas, Sa võid küll arvata, et ma ei vääri Su käepigistust ega silmavaadet, kuid olen nelja aasta jooksul teinud Pärnu linna heaks palju rohkem ära kui seda oled tänaseni Sina. Ja ära unusta, et paljud nende seast, kes Sulle praegu pärani silmi suhu vaatavad, ei pruugi Sind hoiatada ette kaugemalt paistvatest karidest. Seda isegi siis, kui nad neid näevad. Sest neile nii sobib - peaasi, et soe toit oleks laual ja Sina oma ametiaja lõpuks vastutuse võtad. Seega on Sul loota vaid enesele.

Palju edu ja jõudu raskeks ajaks.

No comments:

Post a Comment