Wednesday, July 8, 2009

Süüdistus käes, mõtlemiseks palju ainest

Minu vastu alustatud kriminaalasi ei tahtnud algul justkui kuidagi edeneda, kuid sügise lähenedes on uurimisorganid siiski tulemuseni jõudnud: veidi rohkem kui poole aastaga on jõutud süüdistuseni. Millal asi kohtusse jõuab, on aga juba teine teema. Karta on, et mitte enne sügisesi KOV valimisi. Et õiguskaitseorganid sedapuhku pressiteadet üllitanud pole, näen endal lasuvat vastutust süüdistust kommenteerida.

Niisiis süüdistatakse mind kolmes episoodis. Esiteks 2005-2008 Pärnu linna teede- ja tänavate puhastuse hanke suunamises ASile Baltifast.Teiseks Pärnu linna teede-ja tänavate puhatuse hanke taaskordses suunamises Asile Baltifast perioodiks 2008-2011. Ja kolmandaks Spordihalli ehitamisel ärisaladuse teatavakstegemises kolmandale osapoolele. Detailne ja mahukas süüdistuskokkuvõte toob ära ka väidetava altkäemaksu võtmise minu poolt, mille puhul mängus fiktiivsete arvete esitamine ja nende eest tasumine.

Detaile on tõesti palju, lugesin süüdistuskokkuvõtet rahulikult järgimööda ligi 5 tundi. Millised olid emotsioonid? Ütlen ausalt, etkui peategelane poleks ma ise, kes neid sündmusi mäletan, võiks rahulikult kõrvad lonti lasta. Väga hästi järjestatud tegevused ja nende vahele loodud seosed vaheldumisi kindlas kõneviisis arvamuste ja hinnangutega. Et aga ka mina mäletan paljut, mis kirjas, siis julgen öelda, et tegu on huvitava, kuid samas ohtliku tendentsiga uurimises, kus omavahel seotakse inimesed ja sündmused, mille kokkupuutepunktid hoopis teised või teiste eesmärkidega. Küllalt palju on süüdistuses seda, mida ilmselt võib tõlgendada nii või naa. Sõltub kohtust. Või mitmest kohtust.

Nii näiteks on lihtne väita, et üks või teine dokument on seaduse formuleeringu järgi ärisaladus, mida avaldada ei tohtinuks. Samas aga on riigihangete läbiviimine alati seotud riskidega, mille maandamiseks tuleb ühel võiteisel kombel uurida ekspertide seisukohti või edastada konkursil osalejatele seda infot, mida nad paluvad ja mille edastamine pole keelatud.

Kurb on aga lugeda, kuidas Eestis juba mitmendat korda üritatakse inimestele kaela määrida korruptsioonisüüdistust asjades, kus nad tegelikult omakasu saanud pole. Nii tundus mulle ka Villu Reiljani protsessis, sama joon käib läbi ka minu süüdistusest. Siit võib järeldada, et ju siis selline see ongi, see süüdistajate mõttelaad. Kõik inimesed, kes midagi Eestis teevad, tunnevad üksteist, paljud käivad läbi, on varem ärigi teinud. Ja mõistagi on paljudel omad ärihuvid, mida üritatakse peale pressida ka poliitikutele, omavalitsuse juhtidele. Kuid kas asjaolu, et keegi sulle helistab ja midagi palub või ära rääkida püüab, on keelatud? Keelatud peaks olema siiski kellegi huvides tegutsemine linna või riigi huve kahjustades.

Mis on muutunud süüdistuses võrreldes kahtlustusega? Põhiliselt see,et riigihangete menetlusnormide rikkumise eest enam kriminaalkorras karistada ei taheta vaid visatakse see kont, millega sügisel suure lärmiga menetlust alustati, hoopis riigihangete ametile pureda. Kuigi osa materjale on toimikust eraldatud, käsitletakse sama episoodi muid väidetavaid riigihankega seotud rikkumisi nüüd juba vängemate karistusseadustiku paragrahvide valguses. Ja seal seisab, et MartViisitamm on kuritarvitanud rahva usaldust ja võinuks seada ohtu linnahuvid. Õnneks aga kahju linnale sündinud pole, vähemasti pole see otseselt tuletatav. Nii seisab ka prokuratuuri kokkuvõttes.

Kas aga oli soov eelistada “omasid” ja ka “korruptsioonitegu ehk altkäemaks”, nagu väidab keerulisele skeemile viidates prokuratuur, peab andma vastuse kohus. Mina igatahes olen enda eest seismiseks valmis, võtku aega, mis võtab.

Ah jaa, üks on kindel – enam ma piiripealseid või mitmeti tõlgendavaid infovahetusi naljalt ette võtta ei taha. Kui kõige parem moodus töötegemiseks on asjadest mitteteadmine ja värskete mõtete ammutamine väljastpoolt maja on kuritegelik ja kohtuistungit kaasatoov, siis loomulikult teen oma elu kergemaks ja suunan kõik inimesed, kes midagi öelda tahavad, koheselt mõne osakonna juhataja juurde. Vigadest tulebõppida, muidu võid isegi heade kavatsuste puhul lõpetada seal, kus voodit, söögikaussi ja lehkavat auku põrandas eraldab vaid mõnikümmend sentimeetrit tühja hapnikuvaeset õhku.

No comments:

Post a Comment