Mitte ammu, umbes nii nädala eest, käisid skandaalseteks blogipidajateks ristitud Inno&Irja Pärnus, et võtta linti osa minu vahvatest juhtumistest uurimisasutustega viimase poole aasta jooksul. Kuna mul polnud salata midagi, ja olen alati lugu pidanud ka Inno&Irja kohviku sellest osast, kus analüüsitakse meie riigi demokraatliku jätkusuutlikkuse seisukohast tänuväärseid teemasid, rääkisin kõigest, mis isehakanud rahvavalgustajatele huvi pakkus. Et kuidas Kapo ja mida Kapo ikka tegi ning mis siis sai.
Kui tegu poleks väga tõsise teemaga (ikkagi kahtlustus korruptiivse teo tegemise üritamise osas), oleks kogu temaatika äraütlemata lõbus ja õpetlik lugu sellest, kuidas vaesed ametnikud on pandud suurte isade korraldusel sitast saia vorpima. Vabandage mu maalähedast väljendusviisi prokuratuuri ja politsei igapäevatöö aadressil.
Kuid juhtus nii, et just samal päeval, mil Inno asus enda sõnul kokku monteerima minu intervjuud, et seda kõigile vaatamiseks üles riputada, astusid tema koduuksest sisse riigiesindajad, kes konfiskeerisid kõik arvutid, videokaamera, jms. Niisiis ka minuga tehtud intervjuu.
Ma ei arva, et mu intervjuu oleks olnud sedavõrd väärtuslik, et selle tarvis kogu Tähismaade maja ümber pöörata. Kuid raske öelda, mis oli ametnike eesmärk. Viimase poole aasta sündmused on mind pannud siiski imestama veidrate juhtumite üle enne ja peale sündmusi. Ja nii pole tõesti välistatud, et just seda avameelset intervjuud tublide uurimisorganite lapsustest (et mitte öelda seadusega keelatud ja kohati ajuvabadest võtetest) võib pidada üheks Tähismaade koju tungimise põhjuseks. Kui nii, siis on riik oma jälitustegevuses tõepoolest astunud sammukese kõrgemale. Ikka vanade heade aegade taseme suunas!
Et aga Kohvik lakub hetkel oma haavu, siis on neile ilmselt teadmata need lõbusad lood, mis ringlevad poliitikute seas. Jutt ise järgmine: nimelt soovisid kolm koalitsioonierakonda hiljuti lisada riigikogu päevakorda oma täiendavad ettepanekud. Esimesena esitasid sotsid ettepaneku muuta seda paragrahvi, mis täna ei luba maavanematel kandideerida pärast oma ametiaja lõppu omavalitsusorganite juhtoinaste sekka. Täpselt samasuguse ettepaneku olla esitanud ka reformarid. Kusjuures kohe pärast sotse ja viimastega kooskõlastamata. IRLi mehed olid selle peale vaid naernud ja teatanud, et neil pole enam mingeid ettepanekuid ja antud teema võiks sõbralikus seltskonnas päevakorrast maha võtta!
Mine võta kinni, kuid kui asjalood kuluaarides räägitud juttudele vastavad, siis tuleb tunnistada, et üks Pärnumailgi kõrges hinnas ja igati lugupeetud ametnik on oma võimalused edukalt linnapeaks kandideerida ise maha mänginud. Ole sa nii libe kui tahes, kuid kõigis paatides ikka korraga olla ei saa!! Varem või hiljem saad kellegi õngeritvaga ikka vastu pead, sest kuigi poliitikuid peetakse põhimõtetega mängivateks isenditeks, ei tolereerita minu teada üheski parteis igas suunas liputajaid ……
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment